Kas Sul juhtub vahest nii, et teed suure asja ära või saavutada olulise võidu ning oodatud positiivse emotsiooni asemel on sisimas hoopis kuidagi tühi tunne?
Kui jah, siis pole Sa üksi. Leidsin Keldris (vanadest failidest) kirjutise, mis sündis peale 2004 aasta Saavutama Õppimist. Olin endast kõik andnud ning koolitus läks korda, kuid enda sisetunne oli kõigest hoolimata vilets. Istusin ja mõtlesin ning kirjutasin tänase postituse artikli.
Sissejuhatuseks meenutan veel ka eelmise aasta sügist, mil Aune Past luges enne mu raamatu ilmumist selle läbi ning kirjutas selle kohta toreda arvustuse. Selles manitses ta mind, et ma ka ise suure ning tähtsa asja valmis saamise puhul ikka seda tähistada ja selle üle rõõmustada ei unustaks. Õudusega teadvustasin, et just selle olingi suures tegemise tuhinas ära unustanud. Tore, kui keegi ikka tähtsaid asju meelde tuletab. Head lugemist!
Loodan, et tänane jutt Sul nii oma väikestest kui ka suurtest edusammudest rohkem rõõmu tunda!
*****
Miks siis inimesed oma suurtest ja väikestest saavutustest rõõmu ei tunne?
Võib-olla esitad endale liiga kõrgeid nõudmisi
Me ei oska ennast piisavalt armastada. Osalt tuleneb see ka enda ebapiisavast tundmisest, millega käib kaasas hingenäriv kahtlus selles: “Kas ma olen ikka piisavalt hea?” Osasid kummitab ka väga kõrge kriitikameel enda suhtes ning teisi jälle haigus nimega “perfektsionism”. Kokkuvõtlikult – mis iganes inimene ka ära ei tee, peaaegu kunagi pole see piisav ning sellistes tingimustes on rõõmu tundmine väga raske.
Lahendus? Ole enda vastu leebem. Tunne iseennast ja lepi faktiga, et Sa oled just selline nagu Sa oled (see muidugi ei tähenda, et Sa ennast tulevikus arendada ega muuta ei või). Ära ürita kõik asju iga kord 100% õigesti teha. Kui soovid, siis võid muuta oma edu definitsiooni, tehes ebaõnnestumise enda jaoks raskeks. Nagu üks mees ütles: “Ma ei kukkunud läbi, kui andsin endast parima ja saadud kogemusest midagi õppisin.” Lihtne, kas pole?
Sihik oli paigast ära
Vahel juhtub, et tahame midagi nii väga, et ei vaevu seda asetama oma eesmärkide ja tahtmiste tervikkonteksti. See viib meie püüdlused tasakaalust välja ning võib vajaliku tähelepanuta jätta mõne muu hoolt vajava eesmärgi või eluvaldkonna. Mõni ime siis, et saavutus teinekord Pyrrhose võiduna tundub, mille üle rõõmustamine lausa imelikuna tundub.
Lahendus? Kaalu oma eemärke hoolega. Küsi endalt, kas see on tasakaalus sinu elu teiste oluliste asjadega. Küsi endalt, kas asja ära tegemine suurendab sinu sügavat isiklikku rahulolu, või oled valinud selle sihi hoopis teistest inimestest tulenevate põhjuste või ühiskonna surve tõttu.
Äkki panid lati liiga madalale?
Mõni saavutus on liiga kerge. Olles ebaedu kartuses lati liiga madalale seadnud, leiame üle hüpates, et ka viienda klassi poiss oleks sellega hakkama saanud. Ja selle saavutuse üle pole tõesti põhjust rõõmustada. Teisalt tahame oma tänaste võimetega võrreldes liiga paljut ning võime sihile jõudes ennast liiga ära kulutada. Ka sellisest saavutusest on raske rõõmu tunda.
Lahendus? Pane latt paika oma tegelikke võimeid arvestades, ning mängu ilu ja isikliku arengu nimel lisa sellele veel näiteks 10%. Tee nii, et pingutus on Sind proovile panev, kuid mitte miinustesse tühjaks tõmbav.
Äkki õnnestus edu saavutada „liiga sujuvalt“?
Üks viis elus asju tunnetada ning neile hinnangut anda on teha seda läbi vastandite. Et teada, kui magus on mesi, tuleb teada, kui mõru on koirohi. Süüa mett, mett ja veelkord mett kaotab varsti näiliselt oma mõtte. Kui saavutus laabus ilma viperusteta ja polnud vajadust “tanki alt välja ronida” või loobumismõtetega võidelda, siis võib jääda mulje, nagu polekski millegi väärtuslikuga tegemist olnud.
Lahendus? Ära lase “liiga sujuval saavutamisel” tuhmistada oma võimet anda asjadele ausat ja positiivset hinnangut. Kui asi õnnestus ja Sa lõid väärtust, siis oli ju kõik hästi. Vaata asjale iga nurga alt, küsi teistelt tagasisidet ning rõõmusta selle üle, et Sa tubli olid. Elu ei pea iga kord olema “per aspera ad astra”. Vahel tulebki lihtsamini välja. Ole rõõmus!
Mõnikord kipume liigsest tähelepanu pöörama mõnele ebaõnnestunud detailile
Oletame, et suutsid 90%-liselt oma kvaliteedinõuded täita. Oletame, et koolitusega jäid 10-st inimesest 9 rahule ja üks mitte eriti. Väga lihtne on pöörata kogu tähelepanu asjaolule, mis viltu läks, ehk sellele ühele inimesele, ning seda üle võimendada. See on eriti lihtne neile, kes kas ootavad perfektset tulemust või kellele see tavaliselt alati kätte tuleb.
Lahendus? Taas – vaata asjale iga külje pealt. Kõigepealt küsi endalt, mida oleksid saanud teha teisiti. Siis pööra küllaga tähelepanu asjadele, mis õnnestusid. Seejärel kiida ennast nende eest. Alles siis – olles rõõmustanud kordamineku üle – tee süvaanalüüs asjade kohta, mis sind tõsiselt häirisid. Ja tee teine kord paremini. Kui Sa midagi teisiti teha poleks saanudki, siis lohuta end sellega, et kõigile ei saagi Sa alati meeldida ning et vahel veidi märgist mööda lasta on inimlik. Tuleta endale meelde, et Sinu isikuväärtus ei sõltu Sinu saavutustest.
Kui edu on liiga Sinu enese keskne …
Kas oled tähele pannud, et nendest saavutustest, mis kellegi teise elu-olu, peale Sinu enda oma, ei mõjuta, on raskem rõõmu tunda, kui nendest asjadest, mille läbi Sa teiste elusid rikastad? Enda eest hoolitsemine on küll ülioluline, kuid püüa oma eesmärkidele leida dimensioone, mille kaudu saad oma saavutustega teisi aidata ning teistele rõõmu valmistada. Jagatud rõõm on kahekordne rõõm ning sellest on Sul endal lihtsam head meelt tunda. Kui üks eesmärk aja teist taga … Kui Sul on liiga palju raudu korraga tules, siis pead tihti ühe asja lõpetamise järel kohe uude lahingusse tormama. Äkki peitub seal põhjus sellele, miks Sul oma tegemistest raske rõõmu tunda on? Äkki elad liiga suures osas tulevikus? Äkki jääb tänu sellele oleviku kogemine ja tehtu üle rõõmustamine liiga harvaks?
Lahendus? Võta aega olemiseks ning hinga veidi. Vaata tehtule ja naerata. Näita seda ka teistele.
Mõni kohe kardab rõõmustada – äkki tulebki pill pika (või ka lühikese ilu peale?
Nii nagu teiste ees pole ilus oma eduga kelkida (lähevad kadedaks ja näost siniseks 
, arvatakse eestlaste seas ka seda, et kui liiga palju rõõmustame, siis lahjendame sellega oma tuleviku edu šansse. Nõustun M. Kets de Vriesiga, kes ütleb, et tipus on ruumi küll, kuna paljud jäävad seal magama ja kukuvad alla, kuid kindlasti ei usu ma, et rõõmustamine ja mõõdukas ilulemine edu pärsivad. Usun hoopis vastupidist.
Lahendus? Vaata läbi oma hoiakud ja veendumused ning kui vaja, siis tee neis väikene korrektuur. Julge südamest rõõmu tunda!
Võitu tuleb tähistada
Kas võtad aega, et võitu tähistada? Kas lased ajal korraks peatuda, et sõpradega tehtust rääkida? Kas lased neil ennast kiita? Kui ei, siis piirad tõenäoliselt oma võimet asjast rõõmu tunda.
Lahendus? Võta aeg maha, mine Sinu jaoks tähtsate inimestega sööma või välja. Tähista ja tunne rõõmu.
